27. septembril 2013 toimus juba kaheksandat korda üle-euroopaline teadusfestival Teadlaste Öö. Tartu Ülikooli arheoloogid on koostöös TÜ Kunstimuuseumiga sellel üritusel arheoloogiat tutvustanud juba kolmel korral. 2011. aastal loodi Teadlaste Öö tarbeks  arheoloogiateemaline mäng, mille kaudu tutvustakse arheoloogia köögipoolt, seda kuidas arheoloogid oma tööd teevad ja mida nad minevikust pärinevate esemete põhjal tollaste inimeste elust-olust teada võivad saada.  Arheoloogiamängu mängitakse meie avatud uste päevadel tänaseni ja see on jätkuvalt populaarne. 2012. aastal sai koos arheoloogidega murda rahva hulgas levinud müüte kaugema mineviku kohta.

Käesoleval aastal toodi ajaloohuviliste ette aga TÜ  Kunstimuuseumis varjul olnud päris ehtsad, Egiptusest pärinevad muumiad.

Ülikooli arheoloogid aitasid ajaloohuvilistel lahti harutada muumiate saladusi. Seda, et palsameerimine ehk mumifitseerimine oli Vanas-Egiptuses levinud inimeste ja loomade säilitamine surmajärgseks eluks, teatakse juba kooliajast. Teadlaste ööl rääkisid arheoloogid aga põhjalikumalt sellest keda, kuidas ja miks palsameeriti ning mida on võimalik teadlastel muumiad uurides muistse Egiptuse kohta teada saada. Räägiti sellest, mida võisid vanad egiptlased arvata hauatagusest maailmast, kuidas valmistati surnukehad ette teekonnaks hauatagusesse maailma, milline roll võis olla loomadel egiptlaste elus, millist kangast kasutati muumiate mähkimiseks ja kuidas on see aastatuhandete tagant meieni jõudnud. Räägiti ka sellest, mida arvati muumiate „väest” 19. sajandil ja kuidas neid kasutati.

Vajadus säilitada surnukehasid ei kuulu siiski vaid kaugesse minevikku – ka lähiajaloost on teada mitmeid näiteid tähtsaks peetud inimeste mumifitseerimisest. Teadlaste Ööl räägiti ka sellest, milline roll on muumiatel ja mumifitseerimisel tänapäeva maailmas?

Käesoleva suve hakul tegid meie arheoloogid kunstimuuseumis hoiul olevatele muumiatele röntgenuuringud ning uurimistulemusi tutvustati rahvale ka tänavusel Teadlaste Ööl.

Arheoloogide kõrval otsisid muinsuskaitseametnik ja muuseumitöötaja vastuseid küsimustele: Kuidas muumiad TÜ kunstimuuseumisse sattusid ning miks muuseum neid oma kogusse soovis? Mida muumiate eksponeerimisel arvestada tuleb ning kuidas muumiad 1915. aasta evakueerimise üle elasid?

Väga populaarne oli „muumia“ mähkimise töötuba, kus kümned väikesed muumiahuvilised proovisid järele, kuidas see töö käib.

Muumiad tõid Tartu Ülikooli arheoloogide ja kunstimuuseumi korraldatud üritusele peaaegu 500 väikest ja suurt ajaloo- ja arheoloogiahuvilist.

2010. aastal alustati Rõuges eksperimentaalarheoloogilise projektiga, mille käigus ehitati reaalmõõdus rauaaja eluhoone rekonstruktsioon. Sellega pandi alus rauaaja talukompleksi loomisele, mis ühtlasi annab võimaluse tollast elukeskkonda efektiivsemalt visualiseerida. Kõige olulisemaks faktoriks antud projektis oli kogemus. Loodud keskkond pakub lisaks uutele teadmistele rauaaja elamistingimuste kohta ka võimaluse tutvustada selle kaudu meie esivanemate elu-olu ajaloo- ja arheoloogiahuvilistele turistidele. Lisaks on muinasmaja ja aja jooksul selle juurde kerkivat hoonekompleksi võimalik kasutada erinevates haridusprogrammides. Möödunud aastal toimus Rõuge muinasmajas muinaskäsitöö seminar lastele ja noortele. Seda on külastanud mitmed kooliekskursioonid ja vähemalt kohalikud õpetajad on selle juba kasutusele võtnud interdistsiplinaarse õppetöö objektina.

Käesoleval suvel toimunud seminari sihtgrupiks olid noored, kel vanust üle 18 eluaasta ja selle põhiliseks sisuks oli eluhoone rekonstruktsiooni juurde planeeritud abihoonete kompleksi kuuluva aida materjali ettevalmistamine. Peamiseks eesmärgiks oli loomulikult uute arheoloogia- ja muinastehnoloogia-alaste teadmiste ja kogemuste omandamine läbi praktilise tegevuse. Kasutusel olid vaid ajastuomased tööriistad, mille valikul võeti aluseks arheoloogilise materjal. Peale Tartu Ülikooli arheoloogiatudengite osales seminaril ka mitmete muude erialade (matemaatika, erinevad loodusteadused, teoloogia, sotsiaalteadused jne) esindajaid TÜ-st ja mujalt.

Praktilise töö juhendajaks oli seminaril Tiit Kobrusepp Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudist. Ta on projektis osalenud selle algusest peale ja tema juhendamisel ehitati valmis ka olemasolev eluhoone rekonstruktsioon. Mitmed käesoleva aasta seminaril osalenutestki on Rõuge projektis kaasa löönud juba varasematel aastatel. Kuigi rauaaja ehitiste põhikonstruktsioon on oma olemuselt sarnane, on erineva otstarbega hoonetel siiski mitmeid eripärasid, mis pakuvad ka varem projektis osalenutele võimaluse omandada midagi uut. Taaskord võis tõdeda, et pole olemas kindlalt erinevatesse kategooriatesse jagunevaid meeste- ja naiste töid. Kõik seminaril osalenud piigad proovisid järgi, kuidas kirves kätte istub. Kuigi töövõtete omandamise ja kvaliteedi osas ei jäädud noormeestele mitte millegi poolest alla, tuleb tunnistada, et jõudu ja võhma, mida sellise töö jaoks vaja, on neidudel siiski vähem. Sama töö võttis meestel paraku oluliselt vähem aega.

Rõuges pani sel suvel oma oskused, ihurammu ja teadmised proovile ka P7 esindaja, Aleksander Mihhailov Pihkvast.

Seminar täitis edukalt ka oma teise olulise eesmärgi – pakkuda Rõuge Ööbikuorgu külastama tulnud turistidele võimalust näha ja soovi korral ka ise järele proovida, kuidas rauaajal palkhooneid ehitati. Nagu varasematelgi aastatel, tundsid paljud Ööbikuoru külastajad muinasmaja tegemiste vastu huvi. Enamus neist oli projektiga juba eelnevalt kursis ja kõik soovisid oma silmaga näha, millistes tingimustes elasid inimesed siinmail 1000 ja rohkem aastat tagasi. Nii mõnedki neist võtsid ka ise kirve kätte ja proovisid ära, mis tunne on kirvega teha peenemat tööd kui puude lõhkumine.

Suurt rõõmu valmistas üks vanapaar Saksamaalt, kes igal aastal Eestit külastab ning alati tee ka muinasmaja juurde leiab. Kõige nooremad huvilistest, kes julgesid ka tööriista kätte võtta, olid 3-aastane Elli ja 4-aastane Joonas. Mõlemad proovisid koos issi Taaviga järgi, kuidas liimeitriga palgilt koore maha saab. Oli ka neid, kes tundsid huvi selle vastu, kas tulevikus oleks võimalik oma nahal ära proovida, milline oli elu rauaajal. Väiksematele lastele meeldis aga kõige rohkem mõte sellest, et terve pere saab sellises tares magada koos, ühel asemel.

Päris lõppenud selle aasta toimetamised Rõuges veel pole. Septembri lõpus või oktoobri alguses monteeritakse tulevane muinasait seminaril valmistatud detailidest kokku. Lõplikult saab see hoone katuse alla siiski alles järgmisel, 2014. aastal. Mitmed uued kogemused ootavad meid samuti tuleval suvel, mil on plaanis kätt proovida sepikoja rekonstruktsiooni loomisel.

Kooliõpilastele suunatud infopäevad 2013. aasta kevadhooajal lõppesid kolme osalejaterohke üritusega maikuus. Arheoloogiaga said lähemalt tutvuda Tartu Erakooli, Rakvere Ametikooli ja Põlva Gümnaasiumi õpilased.

3. mail oli Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas tavapärasest oluliselt rohkem sagimist. Toimumas olid selle kevade ja 2012/13 õppeaasta viimased avatud uste päevad.  41 V ja VI klassi õpilased ja kolm õpetajat Tartu Erakoolist said arheoloogia ja arheoloogide tööga lähemalt tutvuda 2011. aastal loodud arheoloogiamängu abil. Mängu aluseks on arheoloogide töö spetsiifika. Arheoloog on teadlane, kes loob materiaalse kultuuri (esemed ja nende katked, maapinnas säilinud hoonepõhjad, kalmed jne) põhjal lugusid minevikust. Ta kogub infot sõna otseses mõttes kildhaaval – savinõukillud, klaasikillud, erinevate tööriistade, rõivaseemet jm katked – ning lõpptulemusena paneb ta neist kokku tervikpildi, mis jutustab lugu mõnest muistisest või muististe rühmast. See omakorda annab ettekujutuse mineviku inimesest, kultuuridest ja ühiskondadest. Kõnealuses mängus  saavad mängijad kildudest (pusletükkidest) reaalselt kokku panna pildi ühe muistise kohta (siin: linnus-asula). Mängu pikkust määravaks faktoriks on eeskätt külastaja huvi. Piltmõistatuse peaks kokku saama umbes 40 minuti jooksul, aga külastaja põhjalikuma huvi korral võib mäng kesta ka kauem. Mäng sisaldab tutvumist nii väli- kui ka sisetöödega, erinevate leiuliikide ja nende põhjal tehtava uurimistöö ja järeldustega

15. mail toimus arheoloogia-alane teabepäev Rakvere Ametikoolis.

Kokku toimus kolm 90 min pikkust loengut arheoloogiast ja Rõuge arheoloogilisest eksperimendist, mida käisid kuulamas tervelt kuue eriala õpilased. Arvutite ja arvutivõrkude, autotehnika, koka ning pagar-kondiitri eriala õpilased said mitmeid uusi teadmisi meie muinasaja ajaloo ja arheoloogia ning kultuuripärandi ja selle kaitse kohta. Kahe eriala õpilased said aga lisateadmisi ka seoses oma tulevase ametiga, kuna loengutes käsitleti põhjalikult Rõuge muinasmaja projekti. Tisleriõpilaste huvi oli eriti suur just Rõuge muinasmaja ehitamise protsessi vastu. Muinasmaja ehitati autentseid tööriistu kasutades. Nii avanes tisleri eriala õpilastel võimalus tutvuda muinastehnoloogiatega ning võrrelda kätteharjunud tänapäevast tööriistakasti muinasaegsega. Kuna muinasmaja projekti üheks eesmärgiks on selle rakendamine arheoloogia populariseerimisel ja haridusprogrammide läbiviimisel, said tulevased maaturismi teenindajad ka praktilisi teadmisi tänaseks juba maaturismi objektiks saanud Rõuge muinasmaja kohta.

29. mail käisid Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas õppekäigul Põlva Gümnaasiumi sotsiaalsuuna õpilased, kelle üheks valikaineks on arheoloogia. Tutvudes arheoloogia labori ning leiu- ja luuhoidlatega, said õpilased kinnistada tunnis omandatud teadmisi ning omandada uusi.