Meie põhiliseks infoallikaks kesk- ja varauusaegsete inimeste terviskäitumise uurimisel on tollaste linnade jäätmekastid. Need sisaldavad ohtralt materjali, mida saab seostada tervisega – terve olemise ja tervena püsimisega. Erandiks ei ole ka Tartu jäätmekastid, mille sisule (neist leitud esemetele) toetudes ehitati üles käesoleva aasta Teadlaste Öö arheoloogia-alane väljapanek.

Tegevusi leidus nii lastele kui ka peredele. Töötubasid oli kokku tervelt seitse. Viies töötoas oli arheoloogiahuvilistel võimalik oma teadmisi täiendada alljärgnevatel teemadel:

• Mida räägivad arheoloogilised leiud hügieenist ja haigustest? Luubi all on jäätmekastidest leitud tekstiilid, juuksed ja parasiidid.
• Toitumine ning taimed ja vürtsid. Kas keskaja inimesed toitusid tervislikult? Milline oli tollane toidulaud (isotoopuuringute põhjal)?
• Nakkushaiguste vältimine (leprosooriumid ja hospidalid). Millist kurja tegi keskajal katk?
• Jäätmekäitlus, kanalisatsioon ja kaevud keskaegses linnas.
• Keskaegsed (pliid sisaldavast metallist) toidunõud. Milline oli nende mõju inimeste tervisele

• Lisaks tutvustati külastajatele huvitavaid leide keskaegse Tartu jäätmekastidest. Selgitame, mida Tartu jäätmekastid peale igapäevase olmeprahi sisaldavad ning miks need esemed seal tänapäevani säilinud on.
• Peale rännakut keskaegsesse Tartusse sai katsetada kirjutamist vahatahvlitele ja maalida Veneetsia peekrite motiive.

Sel aastal on seminarist osavõtjate koosseis värvikas. Muinasmajahuvilisi on väga erinevatelt elualadelt, kes otse kontorist arvuti tagant, kes oma talutööde kõrvalt. Ühtedel huvi saada uusi kogemusi, teistel soov omandada uusi teadmisi ja arhailisi töövõtteid. Osad tahavad lihtsalt anda oma panuse muinastalu ehitamisse, saades kaasväärtusena nii uusi teadmisi kui ka oskuisi. Kõige kaugem muinasmajaline tuli siia otse päikeselisest Itaaliast.

Kolm nädalat Rõuges on möödunud linnutiivul. Selle aja jooksul on muinasmaja kõrvale kerkinud tulevase sepikoja seinad ja alustatakse katusekonstruktsiooni ehitamist. Eelmise aasta seminaril alustatud ait on ümber tõstetud selle õigesse kohta. Lähipäevil tõstetakse seintele ka katuse tugikonstruktsioon ning peagi hakatakse sellele paigaldama katusekatet. Erinevaid töid, mida on vaja teha selleks, et palkmajad kerkiksid võimalikult autentsel moel, on veel mitmeid.

17. juulil käis Rõuges ERR võttegrupp, kes salvestas materjali Ringvaate jaoks. Et saada päris oma muinasaja kogemus, proovis ka Ringvaate reporter Sander Loite järele, kuidas liimeisterkätte sobib.

3. augustil pannakse meeleolukas punkt tänavusele seminarile. Muinastalu minevikust, olevikust ja tulevikust ning muinasaegsest eluolust räägib Viire Kobrusepp. Rauast, sepikodadest ja sepatööst kõneleb Ragnar Saage. Võimalus näha, kuidas töötasid sepad u 1000 aastat tagasi. Avatud on ka kõlavöö kudumise töötuba. Silmailu pakub rahvatantsurühm Känd ja käbid Nõmmelt, Tallinnast.

Projekti „Arheoloogia, võim ja ühiskond“ jooksul on välja kujunenud koostöö Tartu Ülikooli arheoloogia osakonna ja mitmete Eesti koolide vahel. Üheks sellistest õppeasutustest on Rakvere Ametikool, kus 14. mail toimus järjekordne arheoloogia alane infopäev.

Õpilastele anti põgus ülevaade arheoloogiast ja selle olemusest ning tutvustati Eestile omaseid muistiseid ja leiumaterjali. Ühtlasi räägiti ka meie arheoloogilise pärandi tähtsusest ja sellest, kuidas arheoloogid oma igapäevast tööd teevad ning kaevamistel leitud esemete ja nende fragmentide abil minevikukuvandit loovad. Põhjalikumalt peatuti eksperimentaalarheoloogial ning Rõuge arheoloogilisel eksperimendil ja tutvustati selle tulemusi. Just seetõttu olid kooli ajalooõpetajad lektorit kuulama kutsunud eeskätt neid õpilasi, kelle erialane tulevik on seotud puutöö, ehituse, maaturismi ning kokandusega. Eesmärgiks oli anda õpilastele ettekujutus mineviku tehnoloogiatest, tollasest elukeskkonnast ning toitumistavadest, et seeläbi mõista meie kultuuris toimunud arenguid ja muutusi just lähtuvalt valitud erialast

Lisaks uhiuuele paberajakirjale on valmis saanud ka Tutuluse veebiversioon. Kui soovid saada arheoloogiauudiseid tihemini kui kord aastas, siis Tutuluse koduleht on koht, kuhu vaadata. Veebiväljaande uuendamine toimub pidevalt ning veebilinkide abil on võimalik leida ka põnevat lisalugemist.

Head lugemist!

Õpetajad koolipingis

Otse teadlastelt õpetajatele

Otse teadlastelt õpetajatele

Koolituse kontseptsiooni väljatöötamisel lähtuti sellest, et kaetud oleks võimalikult paljud kitsamad arheoloogia uurimisvaldkonnad. Loengutes anti kuulajatele ka ülesandeid ning osad loengutest olid üles ehitatud näidistunnina, et õpetajatel oleks tulevikus hõlpsam oma ajalootunde huvitavamaks ja mitmekesisemaks  muuta. Koolituse teisel päeval toimus praktiline väliõpe, mille käigus külastati erinevat tüüpi muistiseid Tartumaal. Iga muistise juures peeti lühike ja ülevaatlik ettekanne antud muistisetüübi ning konkreetse muistise kohta.

Siit algab teekond kahele linnamäele, mis asuvad teineteisest vaid mõnesaja meetri kaugusel

Alt-Laari linnamägi

Vellavere külakalmel

Uderna asulakoha avatud kaevandit uudistamas

Jaagupi tarandkalmed

Koolitusele olid oodatud loomulikult eeskätt ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajad, kuid võimalust osaleda meie koolitusel pakuti ka teiste ainete õpetajatele. Tänased õppekavad näevad ette erinevaid õppeaineid lõimivat loovtööd. Kuna arheoloogia on üks selline valdkond, kus tehakse koostööd väga paljude teadusharudega, siis pakub see ühtlasi mitmeid põnevaid võimalusi loovtööde teemavalikuteks.

Sarnaste koolituste osatähtsust laiemas perspektiivis on raske alahinnata, sest kuigi otseseks sihtgrupiks olid õpetajad, jõuavad arheoloogid läbi nende ju mitmeid kordi suurema sihtgrupi – õpilasteni.  Üheks meie eesmärgiks ongi tõsta ühiskonna ja eelkõige muidugi noorte teadlikkust eeskätt arheoloogiapärandiga seonduvate probleemide osas ning samas tekitada huvi arheoloogia kui ühe ülimalt huvitava ja mitmekülgse teadusvaldkonna vastu.

Tagasiside põhjal jäädi koolitusega väga rahule ja kõik jäid ootama jätkukoolitust, mis toimub juba aasta pärast, sügisesel koolivaheajal.

Kõigepealt laoti katusekonstruktsioon tulevase aida kõrval üles, et kontrollida, kas kõik detailid omavahel kenasti kokku sobituvad.

Seejärel tõsteti katus jupphaaval seintele.

Lõpuks kaeti see kuni järgmise aastani kilega, et kaitsta katusekatteta hoonet võimalike ilmastikukahjustuste eest.

Selle aasta viimaseid muinasmaja toimetusi käisid Rõuges uudistamas ka projekti ,,Arheoloogia, võim ja ühiskond“ raames toimunud rahvusvahelisel tudengiseminaril osalenud, kellele antud projekti põgusalt tutvustati.

Osa saadi ka suitsutare „rõõmudest“, sest muinasmaja koldesse oli sel päeval süüdatud tuli.

Hoone on tükk aega kütmata olnud ja kuna sise- ja välistemperatuuride vahe polnud ka sel päeval kuigi suur, siis oli suitsupiir Rõuge korstnata muinastares üsna madalal ning kõik, kes söandasid hoonesse pugeda, said tõenäoliselt tubli sõõmu suitsu kopsudesse tõmmata.

Järgmise aasta seminari raames on plaanis ait korraks koost lahti võtta, et see tema õiges kohas uuesti kokku monteerida ning katuse kattematerjal paigaldada. Ühtlasi alustatakse rauaaegse sepikoja ehitust ja loodetavasti saab järgmisel suvel valmis ka suvekoda, kuhu saaks kohe ka toidupaja podisema panna.

Leiukoht jääb Marinu külla Paepõllu kinnistule. Tegemist on põllumaaga, leiukoht ise on ümbritsevast põllust õrnalt kõrgem. Leiukohaga tutvumise käigus avastati ka üks uus seni kirjeldamata lohukivi.

Leitud ratsanikekujudest üks on terviklik, teine aga fragment. Tervena leitud kujule on eesti arheoloogias olemas ka vaste. Väga sarnane ratsanikukujuke on leitud aastal 1913 samuti Viru-Nigula vallast, Ranna külast. See jääb Marinu küla leiukohast kõigest 6 kilomeetrit põhja poole.

Ingmar Noorlaid

Muinsuskaitseamet

Käesoleval aastal toodi ajaloohuviliste ette aga TÜ  Kunstimuuseumis varjul olnud päris ehtsad, Egiptusest pärinevad muumiad.

Ülikooli arheoloogid aitasid ajaloohuvilistel lahti harutada muumiate saladusi. Seda, et palsameerimine ehk mumifitseerimine oli Vanas-Egiptuses levinud inimeste ja loomade säilitamine surmajärgseks eluks, teatakse juba kooliajast. Teadlaste ööl rääkisid arheoloogid aga põhjalikumalt sellest keda, kuidas ja miks palsameeriti ning mida on võimalik teadlastel muumiad uurides muistse Egiptuse kohta teada saada. Räägiti sellest, mida võisid vanad egiptlased arvata hauatagusest maailmast, kuidas valmistati surnukehad ette teekonnaks hauatagusesse maailma, milline roll võis olla loomadel egiptlaste elus, millist kangast kasutati muumiate mähkimiseks ja kuidas on see aastatuhandete tagant meieni jõudnud. Räägiti ka sellest, mida arvati muumiate „väest” 19. sajandil ja kuidas neid kasutati.

Vajadus säilitada surnukehasid ei kuulu siiski vaid kaugesse minevikku – ka lähiajaloost on teada mitmeid näiteid tähtsaks peetud inimeste mumifitseerimisest. Teadlaste Ööl räägiti ka sellest, milline roll on muumiatel ja mumifitseerimisel tänapäeva maailmas?

Käesoleva suve hakul tegid meie arheoloogid kunstimuuseumis hoiul olevatele muumiatele röntgenuuringud ning uurimistulemusi tutvustati rahvale ka tänavusel Teadlaste Ööl.

Arheoloogide kõrval otsisid muinsuskaitseametnik ja muuseumitöötaja vastuseid küsimustele: Kuidas muumiad TÜ kunstimuuseumisse sattusid ning miks muuseum neid oma kogusse soovis? Mida muumiate eksponeerimisel arvestada tuleb ning kuidas muumiad 1915. aasta evakueerimise üle elasid?

Väga populaarne oli „muumia“ mähkimise töötuba, kus kümned väikesed muumiahuvilised proovisid järele, kuidas see töö käib.

Muumiad tõid Tartu Ülikooli arheoloogide ja kunstimuuseumi korraldatud üritusele peaaegu 500 väikest ja suurt ajaloo- ja arheoloogiahuvilist.